Raadiotuvi

Skulptor Riho Kulla (s 1936) dekoratiivskulptuur kuulub Nõukogude Eesti monumentaal-dekoratiivkunsti žanri. Nimetatud kujutamisvorm kerkis Eestis esile 1960ndate algul koos modernistliku arhitektuuriga. Nõukogude Eestis oli selle idee peamiselt uut „kastarhitektuuri“ inimestele vastuvõetavamaks teha ja nii käisid avalike hoonetega sageli kaasas – sõna otseses mõttes, kuna need olid hoone seina küljes – skulpturaalsed vormid, monumentaalmaalid, vitraažid jms. Kui Riho Kuld sai tellimuse kavandada valmivale raadiomajale monumentaalteos, mõtles skulptor linnumotiivile, mille tiivad sirutuvad välja kui raadiolained. Skulptuuride puhul võis 1970ndatel rääkida peamiselt pronksist või kivist, mis ei sobinud kumbki fassaadile kinnitamiseks. Nii valmis „Tuvi“ eksperimentaalses tehnikas ja uuenduslikust materjalist – klaasplastist. Peale selle tehti hiidtuvi valmis Tallinna spordilaevade eksperimentaaltehases üpris samal viisil nagu purjekadki. Katsetamine materjali ja tehnikaga tasus ära: vapper lind on raadiomaja seinal püsinud praeguseni.