„Kalevipoeg“ on maakivist ja betoonist umbes kaheksameetrine skulptuur Nõmmel asuvas Glehni pargis. 1908. aastal ehitas baltisakslane Nikolai von Glehn (1841–1923) oma mõisaparki eesti rahvuskangelast interpreteeriva kuju. Algne Kalevipoeg õhiti 1915. aastal. Praegu Glehni pargis kõrguv skulptuur on koopia, mille tellis 1990. aastal Nõmme Heakorra Selts. Koopia autor on skulptor Mati Karmin.

Nõmme asutajana ajalukku läinud Nikolai von Glehnil oli omapärane maitse, mida ta oma mõisapargi kujundamisel aktiivselt rakendas. „Kalevipoja“ olevat mees otsast lõpuni oma kätega valmis meisterdanud, heitumata ka siis, kui pooleliolev kuju korraga ümber kukkus. Glehn jätkas Kalevipoja rajamist ja lisas vägilasele tasakaalu hoidmiseks kätte tugeva malaka. Ehkki Glehn soovis kujutada eesti rahvuskangelast, võttis ta selleks eeskuju germaani mütoloogiast, mida Glehn tundis eesti pärimusest märksa paremini. Just sel põhjusel kujutas ta Kalevipoega sarvedega loomanahas ja rahvasuus hakati mõisniku kätetööd kutsuma hoopis Glehni kuradiks.

Kalevipojast pisut eemal asub maakivist lohe, samuti Glehni skulptuur. Lohe ja Kalevipoeg pidid von Glehni visioonis moodustama terviku – koletis kangelast selja tagant varitsemas. Ka see on motiiv germaani mütoloogiast.

Märksõna: mütoloogia