Edith Karlsoni skulptuur kujutab eelajaloolist looma, kes on tardunud hiigelsuureks kivistiseks. See tähendab, et vaataja näeb elust pulbitsevas rajoonis korraga iidset olendit, mis tuletab neile meelde, et siin maailmas on elu keenud juba ammu enne meid. Sauruse alumiiniumst pind on kare ja tahumatu ning see astub huvitavasse dialoogi ümbritsevate majade ning tänavate sileduse, läikimise ning viimistletusega.

Edith Karlsoni loomingus figureerivad sageli elusolendid, inimesed ja loomad, kelle kaudu allegoriseerib Karlson ühiskonnas toimetulemise problemaatikat.

Temnikova & Kasela galerii

Materjal: alumiinium