„Torupööre“ (29.09-08.11.2021) on hüpotees suletud materjaliringiga linnast, kus saab uue linna ainsaks materjaliks olla vaid juba olemasolev linn ise. Installatsioon käsitleb torupiirdeid kui potentsiaalset uut linnaruumi ja uurib võimalusi, kuidas ühest katkestavast struktuurist võiks saada midagi toetav struktuur. See on unistus linnast, kus torupiirde tähendus on midagi muud kui praegu.

Installatsioon paikneb ebaselge kasutuse ja väärtusega alal Balti jaama kõrval, tiheda liiklusega jalakäijate ruumis. Nii sisustab installatsioon linna „nurgataguseid“, juhib tähelepanu veel kasutamata võimalustele ja annab ruumi kujutlusvõimele. Olemasolev perifeerne olukord muutub läbitavaks sammastikuks, omamoodi väljakuks, mille keskel olev tühi ala pakub vaheldust, kohta lavale või näitusele.

Torudest sõrestikkonstruktsioon on lõpetamata ning viitab ehitusele, ajutisusele ja funktsionaalsusele. Tegu on nii sümboolse kui ka reaalse taristuga. „Torupööre“ kutsub otsima endale rakendust, osasaamist, kasutust; füüsilist ja metafüüsilist tõlgendust; suunab vaatajat nägema linnaruumi kui elavat materjali. Millised on linna piirid, tihedused ja alternatiivid? Kuidas mõtestada ümber avalikku ruumi?

„Torupööre“ koosneb 646 meetrist torupiiretest, mis korjati Tallinnas kokku 2021. aasta suvel. „Torupöörde“ eesmärk sekkuda loominguliselt ressursikasutusse ja linnaruumikorraldusse Tallinnas õnnestus üksnes poolenisti: linnast eemaldatud torud on nüüdseks asendatud uutega.

Arhitektide Liidu koduleht

Autor: Diana Drobot